Jah, mitmed kohalikud omavalitsused pakuvad toetusi prügimajade rajamiseks. Toetuste tingimused ja summad võivad piirkonniti erineda. Näiteks Tallinnas on korteriühistutel võimalik taotleda toetust hoovialade parendamiseks, sealhulgas jäätmemajade rajamiseks, programmi "Hoovid korda" raames. Toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot kalendriaastas korteriühistu kohta. ​

Samuti on Raplamaal olnud võimalik saada toetust prügimajade rajamiseks kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) kaudu. Näiteks sai TÜ Kuimetsa Kodukant toetust summas 3 888 eurot projekti "Prügimaja Kuimetsa" elluviimiseks.

Soovitame teil pöörduda oma kohaliku omavalitsuse poole, et saada täpsemat teavet toetuste võimaluste ja tingimuste kohta teie piirkonnas.

Prügimaja sobiva suuruse määramine sõltub mitmest tegurist, sealhulgas korteriühistu suurusest, elanike arvust ja jäätmete liigiti kogumise vajadusest. Üldised soovitused prügimaja suuruse planeerimisel on järgmised:

1. Jäätmemahutite arv ja tüüp

• Segaolmejäätmed: Tavaliselt kasutatakse 660- või 1100-liitriseid konteinereid.​

• Paber ja papp: Soovitatav on eraldi konteiner paberi ja papi jaoks, et soodustada taaskasutust.​

• Pakendid: Eraldi konteinerid plast-, metall- ja klaaspakendite jaoks.​

• Biojäätmed: Alates 2023. aasta lõpust on biojäätmete liigiti kogumine kohustuslik, seega tuleks planeerida ka biojäätmete konteiner.​

2. Konteinerite mahutavus ja kogus

Konteinerite arvu ja suuruse määramisel tuleks arvestada elanike arvu ja jäätmetekkemahtu. Näiteks 10 korteriga majas võib piisata ühest 660-liitrisest segaolmejäätmete konteinerist, mida tühjendatakse kord nädalas. Suuremates majades võib olla vajalik kasutada mitut konteinerit või suurema mahutavusega konteinereid.​

3. Prügimaja suurus ja planeering

Prügimaja peaks olema piisavalt ruumikas, et mahutada kõik vajalikud konteinerid ning võimaldada nende mugavat kasutamist ja tühjendamist. Samuti tuleks arvestada ruumi võimalike tulevaste vajaduste jaoks, näiteks uute jäätmeliikide kogumiseks.​​

Kokkuvõttes sõltub prügimaja optimaalne suurus konkreetsest korteriühistust ja selle vajadustest. Oluline on tagada piisav ruum kõikide jäätmeliikide mugavaks ja ohutuks kogumiseks ning võimaldada lihtne ligipääs nii elanikele kui ka jäätmekäitlusettevõtetele.

​Meie valmistatud prügimajad on projekteeritud ja ehitatud arvestades kohalikke ilmastikutingimusi, sealhulgas talviseid lumekoormusi. Konstruktsioonide tugevus ja vastupidavus tagavad, et prügimajad suudavad taluda ka suuremaid lumekoguseid ilma kokkuvarisemise riskita.​

Prügimajade konstruktsioon

Meie prügimajade konstruktsioonid põhinevad kuumtsingitud teraspostidel, mis tagavad kõrge vastupidavuse korrosioonile ja mehaanilistele koormustele.

Kokkuvõttes on meie prügimajad projekteeritud taluma Eesti talviseid olusid ja peavad vastu siinsetele oludele.

Meie prügimajad on projekteeritud nii, et nende paigaldamiseks ei ole vaja eraldi vundamenti rajada. Tänu eraldi rihvelplaadist põrandale ja reguleeritavatele tugijalgadele saab prügimaja paigaldada otse muruplatsile või muule pehmele pinnasele, ilma betoonitöid tegemata. See lahendus võimaldab kiiret ja lihtsat paigaldust ning vajadusel ka prügimaja asukoha muutmist tulevikus. ​

Paigaldusvõimalused erinevatele pindadele:

• Muruplats või pehme pinnas: Tänu metallist põrandale ja reguleeritavatele jalgadele saab prügimaja paigaldada otse muruplatsile, ilma vundamenti rajamata. ​

• Asfalt või betoonkivi plats: Prügimaja saab paigaldada ka kõvakattega platsidele - sellisel juhul eraldi metallpõrandat ei rajata.

Kokkuvõte:

Meie prügimajad on loodud paindlikuks ja lihtsaks paigaldamiseks erinevatele pindadele, ilma vajaduseta eraldi vundamendi järele. See tagab kiire paigalduse ning võimaluse vajadusel prügimaja asukohta muuta.

​Meie prügimajad on loodud paindlikuks paigaldamiseks erinevatele pindadele, sealhulgas asfaltplatsidele, kõnniteekividest platsidele ja muruplatsidele. Tänu eraldi metallist põrandale ja reguleeritavatele tugijalgadele saab prügimaja stabiilselt paigaldada ka pehmematele pindadele, nagu muruplatsid, ilma vajaduseta eraldi vundamendi järele. Kõvadel pindadel, nagu asfalt või kõnniteekivid, saab prügimaja kinnitada aluspinnale, et tagada konstruktsiooni stabiilsus ja vastupidavus.​

Paigaldusvõimalused erinevatele pindadele:

• Asfaltplats: Prügimaja saab paigaldada otse asfaltpinnale, vajadusel kinnitades konstruktsiooni aluspinnale, et tagada stabiilsus.​

• Kõnniteekividest plats: Paigaldamine on võimalik ka kõnniteekividest platsile, kus prügimaja saab vajadusel kinnitada aluspinnale, et vältida nihkumist.​

• Muruplats: Tänu metallist põrandale ja reguleeritavatele tugijalgadele saab prügimaja stabiilselt paigaldada otse muruplatsile, ilma eraldi vundamendita.​

Kokkuvõte:

Meie prügimajad on disainitud nii, et neid saab paigaldada mitmesugustele pindadele, pakkudes paindlikkust ja lihtsust paigaldusprotsessis. Oluline on tagada, et aluspind oleks võimalikult tasane ja stabiilne, et prügimaja oleks kindlalt paigaldatud ning teeniks oma eesmärki pikka aega.